Essay | Internet chatrooms do not serve a useful pupose.

Nowadays chatrooms are very popular among youth. Even without noticing it we spend a lot of precious time discussing something totally useless. Could each of us boast, that he or she uses chatrooms only for necessity?

To start with I want to say that chats were created to make an exchange of information more comfortable, to use it for specific, concrete point. And by the way I think that it is a very useful invention if you can manage it cleverly. But young people turned it into something where they can spend their leisure time.
In my opinion chatroom brings more harm than good. Of course you can cheerfully spend your time there talking to your friends, but nothing supersedes live communication. Just imagine how many useful things could you do instead of staring into screen of your computer or mobile or how many real people you could meet and become acquainted with.
On the other hand there are a lot of situations when it is hard, uncomfortable or expensive to keep in touch with someone dear who is studying, working or having a rest abroad. These moments chatrooms are indispensable helpers.

All in all, we often lie ourselves that we do everything we want in time, but in fact we always complain about lack of time and opportunities. I would like to advice you not to spend your spare time so silly and to use chatrooms only by perforce.

"Nimed marmortahvlil"

Film "Nimed Marmortahvlil" on loodud Albert Kivikase raamatu järgi, mis jutustab meile Eesti Vabadussõja ajast. Selle tegelased on noored, kommertskooli õpilased, vabatahtlikus sõdurid. Film kirjeldab nende julgeid lahinguid, nende võidusid ja lüüasaamisi ja üldse nende meeleolusid sõja jooksul. Film näitab väga hästi kuidas sõda teeb poisist, kes on harjunud oma vanemate peale lootma vapra mehe ja sõduri, kes ei sõltu kellelgist vaimselt ja loodab ainult enda peale. On nii kahju vaadata kuidas sõda murdab imimesi. Kõik me saame aru, et mitte iga täiskasvanud inimene saab niisuguse ollukorraga hakkama, aga noorele kes pole veel lõppuni vaimuliselt arenenud on veel õudsem seda läbi elada.
Tahaks eraldi rääkida peategelasest. Sõjasündmuste kõrval keskendub film peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Ahas on tavalisest, vaesest maaperest pärit. Ja Vabadussõda teeb temal kahestamist. Ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Raske olukord riigis on vastandanud raskele olukorrale selles peres. Rahumeelses olukorras me ei saagi ette kujutada kui raske on elada peres, mille liikmetel on täiesti erinevad eluvaated, silmaring, ideoloogia, veenmised, ebajumalad. Ja hoolimata sellest nad suudavad perekonnaks jääda, aga igaüks jääb ka isikuks, kes saab veel heasse usuda ja on valmis kõigile vaatamata võidelda oma keelituste eest.